Näiteks B klassi puhul võib lekke hulk olla kuni 0,802 L/(s・m²), tingimusel, et staatiline rõhk süsteemis ei ületa 1000 Pa baromeetrilisest rõhust. C klassi puhul on lubatud lekke hulk kuni 0,267 L/(s・m²).
Kui ventilatsioonisüsteemi väljatõmbekanalis liigub mürgine või muu inimestele ohtlik õhulisand, kasutatakse torude ühendamiseks teistsuguseid meetodeid, näiteks keevisliiteid. Need vastavad D-klassi õhutiheduse nõuetele, mille lekke piir on 0,089 L/(s・m²).
Ventilatsioonisüsteemi üks tähtsamaid näitajaid on süsteemi õhupidavus ehk õhutihedus. See näitab, kui kiiresti õhk lekib ventilatsioonikanali ühe ruutmeetri kohta. Näitena kasutatakse ühikuid liitrit sekundis ruutmeetri kohta ehk L/(s・m²).
Standardite järgi jagatakse ventilatsioonisüsteemid õhutiheduse klassidesse A, B, C ja D. Alates klassist A on iga järgmise klassi lubatud õhulekke piirnorm kolm korda väiksem kui eelmisel klassil.
Tavalistes tööruumides ja hoonetes, kus ei kasutata mürgiseid lenduvaid ühendeid, on piisav õhutihedusklass B või C. Selle saavutamiseks kasutatakse ventilatsioonisüsteemi osade, torude ja põlvede ühendamiseks kummitihendeid.
FuranFlex omab sertifitseeritud õhutihedusklassi D.
FuranFlex’i kasutusvõimalused ja omadused
FuranFlex’i üks peamisi kasutusvaldkondi on vanade ja uute korstnalõõride vooderdamine renoveerimise või kaitsmise eesmärgil. Seda võib kasutada erinevate katelde juures, sealhulgas:
Gaasikatelde ja vedelküttekatelde puhul sobib FuranFlex kõigi katlatüüpide ning erineva kujuga lõõride vooderdamiseks. Materjali tugevus võimaldab kasutada FuranFlex’i ka iseseisva korstnana.
Tahkekütte katelde puhul tuleb arvestada katla põlemisgaaside maksimaalset väljundtemperatuuri:
Tänapäevaste ökonoomsete tahkeküttekatelde nominaalsed väljundtemperatuurid jäävad enamasti alla 300 °C.
FuranFlex Classic sobib kasutamiseks:
FuranFlex RWV on kõrgete temperatuuride taluvusega ning spetsiaalselt loodud tööks kuivades tingimustes, näiteks tahkeküttel (puit ja puidu derivaadid) töötavate katelde puhul. Samuti on võimalik vooderdada kollektorlõõre.
Enamus juba aastakümneid tagasi paigaldatud ja praegugi kasutuses olevaid vertikaalseid kuivendustorusid on valmistatud terasest, betoonist või asbestbetoonist. Nende torude peamiseks puuduseks on väike vastupidavus korrosioonile ning liikumisele, eriti kui hoone on ebastabiilne. Torude parandamine või asendamine võib sageli olla kulukas, aeganõudev ja vajada lammutustöid.
Sellises olukorras on FuranFlex hea lahendus remonttöödeks, kuid tuleb arvestada mõningaid piiranguid.
FuranFlex’i vastupidavus abrasiivsetele materjalidele, nagu liiv ja kruus, on piiratud. Seetõttu ei soovitata seda kasutada horisontaalsetes kuivendustorudes. Vertikaalsete kuivendustorude ja ehitiste drenaažveepüstakute puhul probleeme tavaliselt ei teki.
Kuivendustoru alumine osa, mis asub toru nurga all, peab olema valmistatud abrasiivile vastupidavast materjalist, näiteks polüetüleenist või PVC-st. Lisaks tuleb tagada, et paigaldatud FuranFlex oleks kõrgeimas punktis korralikult isoleeritud ehitise konstruktsiooniga.